See on lahti tööpäeviti kella 7.30 kuni 18.00 ja ainult umbes 230 euro eest kuus vöib sinna oma koerale koha saada. Tundub, et hind pole kallis, sest köik 15 kohta on täidetud ning on isegi ootejärjekord. Koertega käiakse kaks korda päevas jalutamas, neil on öues isiklik jalutusplats ning toas ilusad ruumid. Päris hea lahendus ja tundub, et tasulist koertehoidu kasutatakse Rootsis ysna ohtralt. Meie majaomanik läks Afganistaani söjaväearstiks 3 nädalaks ja pani oma koera ka selleks ajaks tasulisse koertehoidu, 15 euri päev. Vöibolla kui ta järgmine kord läheb, hoiame ise hoopis tema koera ja ei pea yyri maksma.
Meie maja juures olev järv on nyyd jäätunud ja nädalavahetustel kihab see uisutajatest. Ma ei suutnud vastu panna sellele suurele, siledale jäävaljale ja laenasin ka majaomaniku keldrist paari suuri roostes uiske. Muidu oli tore, aga järgmine kord panen rohkem sokke. Pisut hakkas hööruma. Kahjuks Clara arvas, et selline libe pind ei kölba jooksmiseks, muidu oleks teda hästi jalutada saanud. Kui proovisin teda lihapalliga jää peale meelitada, siis hiilis ta minu poole köht vastu jääd, vöttis kiiresti lihapalli ja jooksis tagasi maa peale.
Rootslaste juures on väga kahtlane see, et nad on kogu aeg söbralikud, naeratavad ja lehvitavad ja teretavad. Ma ei olegi suutnud välja möelda, mida nad minust kyll tahta vöiksid. Mönikord tekkib minus kahtlus, et nad naeravad minu yle, mitte ei naerata mulle. Naeratan igaks juhuks vastu kui meelde tuleb ja ytlen hej.
Töö juures on huvitav kohvipauside systeem. Kui kell kukub, siis kallatakse järele jäänud kohvi kraanikaussi ära. Pole ettenähtud juua kohvi väljaspool kohvipausi. Isegi tuled köögis kustuvad automaatselt ära. Paljudel professoritel on kabinetides oma väikesed kohvimasinad.
