Nõiaööks kodumaal!

Löpuks ometi kevad!

Jää on järvelt läinud ja öues kannatab ka ilma jopeta käia. Clara juba kukkus korra järve sisse ka, nii et ametlik rannahooaeg on avatud :) Alustasime Melli ja Claraga jooksmas käimist. Mell treenib oma tulevaseks kymnevöistluseks, mina ja Clara muidugi möista agilityks. Mellil oli hoogne plaan iga päev jooksmas käia, aga nohh, eks näis :) Siin on väga mönus joosta, selline hea mururada. Peale meie kasutavad sama kohta ka ratsutajad, seega peab aeg-ajalt elegantsete hypetega yletama hobuste jäetud hunnikuid. Naljakas kyll, et koerte järelt peab koristama (mida siin ilmselgelt köik ei tee), aga hobuste jäetud palju vöimsamaid hunnikuid ei korista keegi.
Minu katse venib kohutavalt ja alustada saan heal juhul nädala pärast. Eestisse saan seega alles kuskil mai löpu poole kui mitte hiljem. Praeguste plaanide kohaselt peaksid enne mind ära tulema Mell ja Clara ja seda ilmselt juba aprilli löpus. Väga mind ei röömusta muidugi väljavaade siin kuu aega yksinda passida, aga loodetavasti on siis vähemalt töö juures piisavalt tegemist ja see aeg läheb ruttu.
Lundis on praegu veekatastroof. Neil nimelt korraliku pöhjavett siin pole ja seega nad vötavad vett mingisugustest tiikidest. Lundi veevötukoht on hetkel bakteritega saastunud ja seega kraanivett ilma keetmata tarbida ei tohi. Kellegi tuttav oli proovinud ja oli saanud väga kohutava köhuvalu. Tundub, et siin Fogdarpis meil önneks seda probleemi pole, kuigi ma ei teagi, kust meie vesi tuleb.
Vahepeal oli ajalehes naljakas lugu, kuidas politsei ajas päev otsa siin Lundi lähedal koerte ja helikopteritega taga terroristi. Terrorist oli kahtlaste aparaatidega varustatud kaitsevärvi riietuses meesterahvas, kes  pöösastes luuris. Pärast tuli välja, et tegu oli olnud kevadise linnuvaatlejaga, ehk siis ornitoloog-terrorist. Väga vöimalik, et möni minu kollegidest pealegi, aga keegi pole seni veel yles tunnistanud.

Koera raske elu

Meie aia orav

Claral on täna synnipäev!

Clara sai täna juba kolme aastaseks. Päris tegusad ja löbusad on need aastad olnud. Clara on olnud tubli, usin ja andekas köiges, millega ta on tegelenud. Ja eelköige on ta muidugi lihtsalt väga tore, optimistlik ja söbralik kaaslane olnud. Synnipäevaks sai Clara yhe puuroika, kaks faasanit ja kaks tykki juustu. Tundub, et ta ise on rahul, juustu vist oli ainult vähevöitu. Faasanid ja puuroika ta kyll muretses endale ise. Yks faasan oli vastu aeda ja paksud ja kohmakad nagu nad on, siis eriti lendu töusta ta ei suutnud. Clara läks hea meelega nuusutama. Faasan tegi auhinnaks oma rikkiläinud mänguasja häält. Ilmselt kui ma oleks Clarale too öelnud, siis oleks saanud öhtusöögiks metslinnuprae.
Rootsis on yle hulga aja yks kylmimaid kevadeid. Yks vanem härrasmees töö juures rääkis, et nii kylm oli viimati vist 60- vöi 70. datel aastatel olnud. Eelmisel aastal samal ajal oli muru juba roheline ja ilm tugevalt plussis olnud.
 Mina olen siin öppinud läänelikku suhtlemist ja tolerantsust. Tuleb olla söbralik ja juttu rääkida. Köige parem on esiteks kysida, et kuidas sul läheb. Kas oli tore nädalavahetus/pyhad, kuidas projekt edeneb. Ja siis saab alati rääkida ilmast. Minusugusele myhakale kulub natuke kombeid juurde ära. Ei tohi kellegagi kohe hakata asjast rääkima, enne tuleb läbida sissejuhatav viisakas osa. Enamasti on see mul juba meeles nyyd. Samuti on rootslased läbi imbunud tolerantsest mötteviisist ja tyynest suhtumisest. Ei ole olemas öiget ja valet vöi paremat ja halvemat lahendust asjadele, on erinevad lahendused, mis on köik yhtviisi head.

Clara jälgib lähenevat UFOt

Tähelepanelikult vaadates on näha, et naaber on synnipäeva puhul heisanud lipu

Clara oma kingitusega