10 päeva küll teab, mis pikk aeg, aga puhkus on ikka tore ja ootan seda väga. Eriti tore on, et tundub, et 1. detsembriks on ka üks agility vöistlus planeeritud ja sinna me täpselt jöuda plaanimegi. Peale selle tahaks muidugi väga näha sõpru-sugulasi ja Clara kutsikaid.
Viimasel ajal olen saanud kõva mahvi nii rootsi keelt kui rootsi bürokraatiat ja ka mõlemat korraga. Osad minu töökaaslased arvavad, et mul oleks paras üle minna täielikult rootsi keelsele suhtlusele. Ja isegi teevad mulle märkusi, kui ma inglise keeles räägin. Lisaks sellele sain käia rootsi keelsel eetilise loa taotluse intervjuul. Minu kaastaotlejad ei saanud minna ja et asi venima ei jääks, läksin ise (arvates, et tegemist on järjekordse eel-eel-intervjuuga). Tuli välja, et tegemist oli siiski viimase ja kõige olulisema, päris intervjuuga. Istusin siis seal komisjoni ees ja puterdasin oma puu-rootsi keeles neile midagi vastu, ise samal ajal lootes, et olen küsimusest aru saanud õigesti. Komisjonile pakkus asi lõbu, näod olid neil naerul. Ilmselt läks asi siiski korda, sest taotlus läks läbi ja isegi ilma ühegi muudatuseta (üsna harukordne). Võimalik muidugi ka, et komisjon kartis, et vastasel korral peavad nad minuga veel vestlema.
Kohe järgmisel päeval oli meil välibaasis inspektsioon. Seal sain samuti ametnikke rõõmustada oma rootsi keelse ekskursiooniga. Jälle läks kõik korda, tehti vaid mõned pisimärkused. Muidugi inspektsiooni eelsel päeval olime me teada saanud ähvardavast hädaohust ja seega siis koristasime paanikas poole ööni.
Praegu käivad välibaasi ümber suured sõjaväe õppused ja sain ka seal militaarpolitseile seletada, kes ma olen ja kuhu ma minna tahan (muidugi rootsi keeles). Pidin lubama, et ma ei lähe tankikolonnile ette taidlema. Sõjaväepolitsei ülemus oli muidugi rootsile kohaselt noor blond neiu. Claral ei vedanud, tema ei saanud jalutama minna, sest kõik kohad olid tanke täis. Ja peale seda kui tankid on kuskilt läbi sõitnud, on seal pool meetrit muda ja samuti väga halb jalutada.
Ühe korra minnes oli tankidel mingi vist tee valvamise harjutus. Seisnes see selles, et minu auto peale suunati kahur ja autot hoiti sihikul seni kui me nähtaval olime. Natuke kõhedavõitu. Teine kahtlane olukord oli, kui tankikolonn meile teed andis. Ma ikka hetkeks mõtlesin, kas ma usaldan neid vöi mitte.
Ostsin endale uue mänguasja, Kindle e-lugeri. See on tõesti väga tore vidin, isegi Mell on selle peal juba kaks raamatut läbi lugenud. Taustavalgustus on väga hea asi (aitähh Marjule hea soovituse eest), saab igal pool mugavalt lugeda ilma lambita. Tore on, et inglise keeles lugedes saab sõnastikust ülimugavalt sõnade tähenduse teada. Ja saada oleva kirjanduse (ka tasuta e-raamatute) hulk on tohutu. Põhiliselt on muidugi tasuta klassika, uuemad hitid on ikka raha eest. Kohe laadisin endale alla pea kõik tasuta eesti keelsed e-raamatud. Väga mõnus on vahepeal eesti keeles ka lugeda vahelduseks. Nüüd mul ongi lugemiseks Vilde, Tammsaare, Bornhöe, Aspe ja muud eesti klassikud. Kui neist kõrini saab, eks siis muretsen midagi uut. Positiivne on igaljuhul see, et raamatuid on mul nüüd käeulatuses nii palju, et ma ilmselt ei jõua neid kunagi läbi lugeda.
 |
| Kutsikas vaatab üllatunult, kuidas tema tagumik teda hammustab. Paavo suvel tehtud pilt. |
 |
| Üllatav kohtumine uitama läinud prügikastiga. Lähimad talud on üsna kaugel. |
 |
| Tüüpiline liiklusmärk välibaasi ümbruses. |
 |
| Pisut segi läinud paar vindikesi. Tüüpiline kurnasuurus on 3-7. Nemad tegid rekordi 11 munaga. Pildil näha, et nii isasel kui emasel on oma pesake ja munad, mida haududa on ilusti ära jaotatud. |
 |
| Ilus ja oskuslikult tehtud pesa. |
