Pool minu tööd toimub nyyd välibaasis munafarmis. Tegu pole kyll päris kanadega, aga sarnasusi on väga mitmeid- aroomid, sönnik, suled ja laudariietes kolleegid. See aeg, kui mina mune otsin, pesasid ylevaatan ja muud säärast laudaromantikat teen, peab minu sönakuulelik koerake öues ootama. Lähen vaatan vahepeal, mis koer teeb ja ennäe, Clara juba lipitseb uute söprade ees (välibaasis liigub yliöpilasi, seal peetakse kursusi ja tehakse uurimistöid). Manitsesin koera tagasi ukse juurde ootama ja läksin veel korraks linde yle lugema (neid on umbes 250, aga ma loen kiiresti).
Tagasi öue minnes Clarat pole. Kutsun ja ei tule. Könnin ymber majade ja kutsun, ikka ei tule. Ja mitte kuskilt ei paista midagi must-valget ja karvast. Natuke juba paanika, kuna tavaliselt teise vöi kolmanda kutsumise peale on ta alati kohal. Siis hakkas mulle pähe tulema, kui palju erinevaid ohte on ymberringi. Stensofa on nimelt täpselt keset polygooni ja parasjagu olidki käimas mingid järjekordsed söjaväeharjutused. Kaugusest kostis aeg-ajalt laskusid ja natukese aja eest oli just mingisugune kohutavalt suur soomuk mööda söitnud. Söjavägi kasutab maastikuhoolduseks tohutu suuri vabalt ringi liikuvaid veisekarju. Ja osadel neil on vasikad ja suured sarved. Jooksin veel natuke yhele ja teisele poole Clarat otsides ja kutsudes. Ja mötlesin, mis köik temaga juhtuda vöis, et ta kutsumise peale ei tule.
Ja siis umbes 20 minutit pärast naaseski Clara koos mönede botaanika tudengitega. Clara oli käinud koos nendega ekspeditsioonil lillekesi vaatamas. Tuleb välja, et liiga seltsiv koer on ka ikka halb. Nyyd on ta mul kas autos vöi ketis kui farmis käime. Äkki läheb muidu järgmine kord kuskile liiga pikale uurimisretkele koos tudengitega.
 |
| Kodu juures järves |
 |
| Stensofa mets |
 |
| Lehmad |
 |
| Nii kui ma pilti tegema hakkasin, tulid lehmad kohe lähemale. Järgmist pilti enam pole, sest me Claraga otsustasime parem lahkuda uudishimulike lehmade juurest. |
 |
| Stensofa pastoraalne idyll. Ideaalselt sobilik maastik karjakoerale. |
 |
| Stensofa baas. Söjavägi omastas selle talu ära, kuna see jäi keset polygooni ja kuidagi sai hoopis ylikool selle löpuks endale. |
 |
| Leidsime metsast suure puu. |
Päris hirmutav kogemus. Aga Clarat ei saa ka väga süüdistada, et ta ise endale lõbustusi otsib, kui teda mune lugema ei võeta. Vähemalt saab ta seal farmis sinuga koos käia, mitte ei pea kodus üksi istuma päev otsa.
ReplyDeleteLehmapildid on toredad. Üks pilt oleks võinud veel olla, "fotograafi viimane klõps".
Pastoraalmaastikult on lambad puudu! :)
ReplyDeleteSeal lambaid polegi, aga selle eest on seal tihtilugu hulka lehmi. Kui julguse kokku vötame, siis tuleb yks pilt Clara ja lehmadega :)
DeleteVäga asjalik koerake, et läks lilli uurima. Kuigi pahandus muidugi. Tore reportaaž sinu tööst ja toredad pildid ka! Meie Ukuga toimetame siin ikka vanaviisi. Uku käib Auras titade ujumises. Roomata veel ei oska ja istuda ka mitte. Maadleme püreesöömisega, enamasti ta ikka arvab, et see pole toit. Aga ma olen kindlameelne ja visa ega hooli kõvasti kokkusurutud lõuapäradest, protestikarjetest ja väikeste kätega lusika peale virutamisest. Ja naitse bridžikoondisse sain ka vahepeal sisse!
ReplyDeletePai Ukule! Ma loodan, et sa oled ikka heldinud, kui tuba pyreepläga täis on pritsitud. Äkki möned pildid ka teha, et tal ikka suurena piinlik vöiks olla :P
Delete