Sunday, September 21, 2014

Svenssonite juures tagasi

Peaaegu juba kuu aega tagasi tulin taas kord Rootsi. Siia reisimine läks tegelikult isegi ladusamalt kui olin kartnud. Laeva peal kohtusin sõbraliku Shoti daamiga,kes oli tulihingeline iseseisvumise pooldaja ja reisihuviline. Selgus, et tal oli endal ka kodus ootamas väike border. Ta läks samuti laevalt rongi peale, nii et saime koos minna ja ta oli suureks abiks. Pole just liiga lihtne liikuda 20 kg kaaluva koti ning libedust ja kõrgust kartva vastu põrandaid liibuva koeraga. Õnneks minu reisikaaslane võttis koera enda kätte ja siis mulle jäi ainult kotiga maadlemine. 
Rongi peal oli wifi ja siis ma vaatasin seal autokuulutusi ning konsulteerisin Melliga. Üks mersu meeldis meile, nii et leppisingi kokku selle vaatamise kohe rongi pealt tulles. Auto polnud küll kohe Lundis, vaid Lundi satelliitlinnas Staffanstorbis. Ronisingi siis koos peni ja kotiga bussi peale ja sain ilusti Staffanstorpi. Tuli ka omanik oma mersut näitama, aga siis hakkas mingit juttu ajama, et tal kohe polegi pabereid ja tahtis ainult näidata ja müüa saaks paari päeva pärast. Minu plaan oli olnud auto ära osta ja siis sellega välibaasi sõita, nüüd olin koos koti ja koeraga välibaasist veel kaugemal ning autot ei saanud. Õnneks sobis müüjale teha proovisõitu välibaasini (u 30 km) ja paari päeva pärast sain ka auto talt ära osta.
Välibaasis on mul oma tuba, eraldi väikses nn koertemajas. Peale meie elab koertemajas veel kataloonlanna koos oma Kataloonia lambakoeraga, kes näeb välja nagu hiigel-Joy. Koerad saavad üsna hästi läbi, vahepeal see hiigel-Joy õiendab Claraga, aga midagi hullu pole.
Peamajas elavad veel üks bulgaarlanna, prantslane ja rootslane. Nad uurivad lindude rännet magnetvälja abil, igal õhtul 20-22 on neil õues katse ja siis peab olema vaikus ja pimedus. Üleval võib mul väike lamp olla kui kardinad on ees, aga allkorrusel asuvates vetsus ja köögis võib ainult pimedas käia. Muidu on tore seltskond, veganist rootslasele meeldib väga saiakesi küpsetada. Kuna ahi on minu majas, siis on siin kogu aeg hea kuklite lõhn üleval. Ja aeg-ajalt leian köögist laua pealt mulle jäetud kaneelirulli või õunakoogi või kukli. Kõik on väga hea olnud, vaatamata sellele, et pole kasutatud mune ega piimatooteid.
Täna hommikul sain nendega koos natuke linde püüda ja võrgust välja harutada. Saime kätte ühe rasvatihase, 4 sabatihast (üliarmsad ja malbed, kui neid lahti lasksime siis istusid tükk aega veel lahtise käe peal), ühe võsaraadi ja ühe isase mustpea-põõsalinnu, kes mul käe täis oksendas (ta oli mingeid musti marju söönud, tundub, et mul käed jäävad mõneks ajaks veel lillakaks).
Claraga käime jälle kuulekuse ja agility trennis. Üks kuulekuse trenn toimus jälle lausvihmas. Panin pärast trenni riided pessu, et neid kuivemaks saada. Teistel olid muidugi vihmakindlad riided ja raudkindel iseloom. Loodan, et rohkem ei saja või pean ka endale vihmakidlad riided muretsema.
Agilitys proovin tegeleda kahe asjaga põhiliselt- et Clara hüppaks korralikult ja ei ajaks tõkkeid maha ja et ta teeks slaalomit iseseisvamalt, läheks õigesti sisse ja ei tuleks häirimise peale välja. Eelmine trenn oli juba päris hästi. Muidu peaks kontakte ka treenima, aga seda pigem vist kuskil võistlustel, sest trennis ta ei eksi.



Liivakast laeva kennelis. Ma ei tea kuidas, aga mul õnnestus Clarat veenda, et seal tuleb pissil käia.
Koer kennelis. Päris head suured puurid, aga nördimus oli muidugi veel suurem.
Clara koos meie majanaabri Xani ehk hiigel-Joyga. 
Minu tuba

Minu töölaud. Selle nigela tooli asemel olen küll praeguseks endale altkorruselt laenanud ühe suure mugava tugitooli. Pool tundi higistasin seda tugitooli küll üles tassida, aga asi oli seda väärt.
Ostsin endale kasutatud ratta. Väga mugav koera jalutamiseks ja koer saab ka natu joosta. Metsas lasen ta springeri küljest lahti, autoteede peal on springeri küljes. 
Mugavustega tuba! Oma kraanikauss. Vannituba on meil kõigil ühine ja teises majas. Samuti on tolmuimeja teises majas ja ainus veekeedukann. Kui teise maja elanikud oma ktsed lõpetavad, plaanin tolmuimeja ja veekeedukannu sealt ära hiivata. Vannituba kahjuks pole transporditav.

5 comments:

  1. Tundub täiesti elatav, eriti kui kaneelisaiu saab. Hiid-Joy meenutab Indreku-Andrese Saaremaa koera Chappit.

    ReplyDelete
  2. Mööbel meenutab IKEAt :D aga täiesti mõnus ju..... meenutab mulle mu erinevaid ühikaid Taanis, kus oli alati jagatav köök, nii et sai kõik teada, mis naabrite lemmikroad on..... arvatavasti 4G internett on pimedusest hoolimata igal pool? Mari

    ReplyDelete
    Replies
    1. Interneti saatis Mell mulle Eestist :) ruuteri, mis meil varem siin oli. Muidu nett on ka peamajas ja pea aegu ulatus minu tuppa. See ajas eriti vihale, korraks sai midagi vaadata ja siis oli nett jälle kadunud. Aga nüüd on mul oma isiklik kiire nett (mida ma muidugi sõbralikult ka kataloonlannaga jagan). Suure tõenäosusega ongi IKEA mööbel, neil siin kõik IKEAst :)

      Delete
  3. Nii tore, et kirjutasid ja pilte saatsid. Kas see jalgrattaga sõitmine ohtlik pole, kui Clara sind pulga otsas olles tasakaalust välja sikutab? Ma arvan, et ma oleks veekeedukannu omale juba ammu tuppa hankinud, kuidas muidu kogu aeg teedkohvi lontida saab, kui selleks peab teises majas käima. Hiigel-Joy on armas. Clara on veel armsam. Abivalmis šoti tädi on ka armas. Kahju, et neil see hääletus niipidi läks, aga ega nõrga häälteenamusega iseseisvumine ka just moos poleks olnud.
    Mina lähen nädala pärast tööle. Erilist vaimustust see ei tekita, aga suurt nuttu ja hala ka mitte. Uku harrastab kõiksugu tegevuste jäljendamist (eriti armas on nt sääre- ja reielihaste venitamine, kui me jooksult oleme tulnud; habemeajamine ja läätsede silma panemine) ja üritab aina rohkem sõnu öelda. "Õuna", "õue" ja "juua" kõlavad tema suus üsna ühte moodi, tuleb konteksti järgi aru saada.

    ReplyDelete
    Replies
    1. See springer on nii ehitatud, et seal on vedru, mis selle tõmbejõu väikseks teeb, ongi mõeldud, et koer ei saaks tirida kuhugi. Clara on muidugi tubli ka ja on aru saanud, et springeri küljes ei saa nuuskida, aga ma usun, et see tegelt võiks isegi Mukiga töötada.
      Nüüd mul on järgmine iseseisvumine, millele pöialt höida ka juba silmapiiril. Kataloonia proovib Hispaaniaast vabaneda varsti ja ma arvan, et seal on rahva enamus selle poolt.
      Ukust tehke ikka siis videosid, siis tal hea suurena naerda või häbeneda :)

      Delete