Monday, October 20, 2014

Prügikastidest toitu otsimas

Viimasel ajal oleme tihti käinud külas välibaasi peamajas elavatel veganil ja vegetariaanil. Meil on seal olnud pitsaõhtu, magusa kaneelikõrvitsa õhtu ja suhkruga praetud banaanide pidu. Enamasti sinna juurde ka vegan-vein leedrimarjadest. Minu suureks üllatuseks selgus, et enamus veinidest ei kõlbagi veganitele juua, kuna nende tegemisel on kasutatud loomseid produkte veinist sademe eemaldamiseks.
Veel kuulsin, et eriti maitsev pidi olema vegan-banaani vein. Selle tegemine pidi käima nii, et tuleb hästi suur kogus banaane keeta ja siis kääritada. Ja banaane pidi saama hiigel kogustes suurte poodide tagant prügikastidest. Tuli välja, et meie naabrid ongi üsna tihedad nn dumpster divingu ehk siis prügikastidest  toidukorjamise harrastajad. Rootsis pidi minema visatama pool kogu toidust ja kuna tööjõu kulud on niivõrd suured, siis poed eriliselt kõlbamatute ja veel kõlblike toiduainete eraldi sorteerimisega ei tegele. Kui ühel banaanil on juba paar tumedat täppi peal, läheb terve partii prügisse. Samuti visatakse vana partii minema kui uus on saabunud. Ja muidugi visatakse minema kõik asjad, mille pakend on kasvõi pisutki kahjustada saanud. Tõepoolest, poes käies näeb kõik väga ilus välja, mitte kunagi ei näe mädaplekkidega puuvilju ega katkisi pakendeid. Vegan rääkis, et kohati on ta lihtsalt kastide kaupa pisut plekilisi banaane leidnud prügikastist. Ja et ta kasutab seniajani ühte pesupehmendajat, mille ta kunagi leidis ja mis oli ära visatud lihtsalt sellepärast, et selle pakendil oli mõlk sees. Rootsis tundub, et see prügikastidest asjade hankimine pole mitte niivõrd vajadus, kui pigem elustiil ja filosoofia.
Eile siis otsustasimegi minna banaaniveini toormaterjali hankima. Väga saladuslikult pidime kogunema täpselt kell 10 õhtul üleni musta riietatuna, et asuda teele Lundi parimate prügikastide poole. Esimesse kohta Lidli taga viis ilus sillutatud tee. Plats prügikastidega oli valgustatud ja paar hipit juba sorisid seal õnnelikult. Sealt leidsime suure hulga mandariine ja natuke muud ka. Peab küll ütlema, et tegelikkus ja see, mis ma olin ettekujutanud siiski erinesid. Prügikastid haisesid ja see, mida nad sealt õngitsesid haises ka ja oli kaetud igasuguste asjdega. Hoidsin tahapoole ja olin rohkem moraalseks toeks, väga ei isutanud ikkagi näppusid sodi sisse pistma.
Järgmises kohas olid prügikastid hipide eest ära pandud. Kolmandas kohas, Netto prügi juures olid jälle samad hipid meist ette jõudnud ja askeldasid rõõmsalt nagu väikesed rotikesed suure prügikasti sees ja ümber. Ilmselt vastavalt prügikasti viisakusele suundusime teise seal asuva suure konteineri juurde. Vapper ja kogenud vegan ronis konteinerisse sisse ja asus seal usinalt sobrama ja asju kilekottid toppima. Üsnagi haises ja oli lögane, aga tal olid kummikud jalas. Mina ei tulnud selle pealegi, et peaks kummikud panema, aga ma muidugi ei tulnud ka selle peale, et ma peaks ligasesse prügikasti sisse ronima. Aitasin kilekotte hoida ja asju tassida. Hipid lõpetasid teise konteineriga ja siis läksime ja vaatasime ka selle üle. Seal oli hulka puuvilju ja palju jogurtit, mille säilivustähtajani oli veel paar päeva. Banaane oli küll väga vähe, aga igasuguseid erinevaid tsitruselisi kogunes tohutus hulgas.
Kodus toimus peamaja köögis kiire ja asjatundlik saagi sorteerimine ja pesu. Tulemuseks oli tohutu kogus ilusaid värvilisi puuvilju, natuke salatikraami, hulka kartuleid ja palju jogurtit. Väga huvitav oli kogu see üritus ning selline liigse tarbimise vastane filosoofia mulle tegelikult meeldib, aga pisut siiski ekstreemne minu jaoks on see reaalne prügikastides tuhnimine.

Õppisin vegan-kaneelirulle tegema! Kui Mari järgmine kord Eestisse tuleb, siis teen talle! Väga head olid, ainult natuke palju sai (4 pannitäit oli  kokku nelja peale, ehk siis igale ühele üks pannitäis. Mitu päeva sõime kaneelirulle. ) 
Clara oma sõbraga meie köögis.

Niimoodi ta magaski mul voodi peal.

Lidli tagused prügikastid, mugavas kohas ja hästi valgustatud.

Rahulolevad prügikastide juurest naasvad ökoloogid.
Osa külluslikust prügikasti-saagist peamaja köögis.

7 comments:

  1. Päris elamus! Ja saak on väga isuäratav. Eestis nii ilusat saaki küll ei saa. Meil siin poodides ju väljas mädanud ja aegunud kraam kõik. Olen seda ikka kirunud, aga peaks oma mõtteviisi muutma - me oleme hoopis hästi öko riik!
    Kaneelirulle saad teha juba enne Mari tulekut, ega nad raisku ei lähe.
    Meil on siin koolivaheaeg, aga kuna autoostu tõttu rahakott veidi kõhna, siis kuskile ei reisi, vaid oleme kodus. Säde lamab hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni voodis ja loeb raamatuid. Ma loodan, et see on talle piisavalt puhkus. Vahepeal sunnin teda välja ronima ja ujumistrenni minema, neid on tal praegu iga päev poolteist tundi.
    Aro ajab ennast erinevate tugede najal püsti ja siis kaotab tasakaalu ja kukub jälle pikali. Väga lõbus.
    Pai Clarale! Oled sa ikka kindel, et sa seda krokodilli talle ise kaissu ei toppinud pildi jaoks? Liiga armas, et olla tõsi.

    ReplyDelete
  2. Mis loomsed produktid need sellised on, mis veini töötlemisel kasutatakse?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Zelatiin, kaseiin ja albumiin on vist üsna tavalised, samuti kalade ujupõiest saadud kollageen. Pannakse veini peale ja siis alla vajudes korjavad sademe endaga kaasa, filtreerimine põhimõtteliselt. Siis ei pea ootama, et ise settiks ja saab rutem maha müüa.

      Delete
  3. Väga põnev seiklus ja elamus kogu eluks. Lugesin siin töökaaslastele ka ette ja näitasin pilte.
    Tahan kaneelisaiu! Kuna olen viimasel poolaastal lehmapiimatoodetest parema enesetunde nimel loobunud, on vegankuklid eriti oodatud.

    ReplyDelete
  4. Ei midagi uut siin päikese all :).

    http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/uus-trend-noored-otsivad-prugikastist-suua-video?id=67088592

    ReplyDelete
  5. Hahaha, kaneelisaiu tahaks küll!!! Meil on bändis uus trummar, kes on veegan... minuarust on tal käte küljest lihased ära kõhetunud :( ... alati jääb hiljaks ka, nii et ma pole kindel, kas veeganlus mälu ei mõjuta :D aga energiat paistab tal olevat palju.... ja väidetavalt alustab iga päeva smuutiga, mis on tehtud 10st banaanist... ja komposteerib ise kodus jääke... tundub väga öko!! v.a. transpordikulud, et mitte-kohalikke puuvilju transportida....kuidas teie välibaasi veegan tundub, ikka täie tervise juures? ...... olen kuulnud dumpsterdivingust kah, aga pole ise proovinud!! samamoodi nagu ei taha prügikasti sisse ronida.... ja siin tegelevad sellega peamiselt oravad, pesukarud ja päris parmotid....

    ReplyDelete
    Replies
    1. Meie vegan on küll rõõmus ja rõõsa, muudkui küpsetab saiakesi iga päev. Eile tegi mingi omapärase ahjuprae gluteenist- pesi sooja vee all jahust täklise välja ja siis seda saadud ollust saab praadida või ahjus küpsetada. ja pidi lihale sarnanema maitselt, välja nägi küll pigem nagu juba läbi mälutud liha.

      Delete