Thursday, December 26, 2013

Pühad Rootsis

Kõige pealt pean alustama õgimise-praami üllatusest. Tassisin Clara nagu tavaliselt süles laeva (seal on autodekk porine ja õline, muidu saavad Claral käpad mustaks. Mell ei taha tassida kuna temal on ilusad riided. Mul pole vahet :)). Clara dieedist oli juba natuke kasu olnud, oli pisut kergem tassida küll teda trepist üles.
Ja siis seal see naisterahvas, kes kajutikaarte jagab, vaatas suurte silmadega üllatunult Clarat ja küsis, et kas meil on koer kaasas. Vastasime jaatavalt ja siis ta küsis, miks meil koertekajut pole broneeritud. Ma ütlesin, et oli küll koertekajut ja sain sellest ka telefoni teel kellegagi vestelda. Jutuajamise käigus selgus, et olgugi, et rootsi pool saab interneti kaudu broneerides panna ka, et kaasas on loom, siis check-in seda ei näe... Mmm, tubli süsteem neil ehitatud, pole midagi öelda. Saime siiski endale loomakajuti ja järgmine kord paluti e-mail saata kui koeraga tahame tulla... Kusjuures Tallinki on ka endale uue internetis broneerimise süsteemi teinud, kus loomi ei saa broneerida. Ma pole küll mingi eriline IT-guru, aga ma ei suuda ette kujutada, et on nii kohutavalt raske teha töötavat netis broneerimise süsteemi. Naljakas on muidugi ka see, et eelnevatel administraatoritel polnud mingit probleemi meile 5 korral suvaliste kajutite andmisega, olgugi, et me Clara peitmisega pole kunagi tegelenud...
Pühad on möödunud väga meeldivalt. Väga tore muidugi oleks sõpru ja sugulasi ka näha, aga mul on Claraga koos ka lõbus. Teen natuke vahepeal tööd, käin jalutamas koiraga, loen raamatuid ja vaatan netist filme. Mulle täitsa sobib. Kuna rootslased võtavad pühi kohutavalt tõsiselt (meil pole kedagi eriti tööl 21 dets kuni 6 jaanuar), siis ei saa neid tööasju ajada, mis kellegagi suhtlemist eeldavad. Ongi hea rahulik... Käin linde vaatamas ja ootan tibude koorumist. Esimesed tibud võivad kooruma hakkata homsest, aga pigem nii umbes üle-ülehomme. Ja eelduste kohaselt peaks kuskil 150 tibu ringis kooruma, mune on üle 200.... Minu arust päris uhke viis uut aastat vastu võtta :) Ilutulestik ei tundu pooltki nii äge ja pidulik kui 150 tibu!
Jõuludeks tegin traditsioonilist jõulusinki ja tuleb tunnistada, et oma suure osa sai sellest ka minu karvane sõber. Muidu ma ikka proovin teda dieedil hoida ja minu arust eduliselt. Clara arust ebaõiglaselt ja julmalt nagu ta mulle üritab külmkapi ees istudes selgeks teha. Aga ta on alla võtnud küll.
 Nuuf-nuff mängu (Clara otsib tuppa peidetud  maistusi nuuskides) mängime nüüd juustu asemel Clara krõbinatega. See on üks hea väsitav mäng ja koeral on tükk aega tegemist. Lasen Claral köögis oodata ja ise peidan krõbinad tuppa ära. Kui valmis saan, siis ütlen talle et tule ja otsi. Ja siis ta toredasti ja põhjalikult nuusib kõik kohad läbi. Näeb välja nagu üks tubli ja usin narko või pommikoer. Ja leiab mingi 98% üles, olgugi, et ma peidan keerulistesse kohtadesse, üles kõrgele ja asjade alla.
Pildid muidugi Clarast. No mida muud mul ikka nii väga pildistada on :) Käisime Krankesjö järve äärseid kaitsealuseid niite vaatamas.

Add caption


Hüljatud munad saavad uue võimaluse inkubaatoris. Tibud lähevad kasuperedesse.

7 comments:

  1. Meie lindude munad kaovad muudkui otsast ära. Ühes pesas oli alguses 5 muna, nüüd pole ühtegi. Teine emane hakkas ka munema, aga nüüd on tema neljast ka ainult kolm järel. Aga samas hea, ei ole probleemi, et mida tibudega teha. Ja lindudel endal on huvitav nende pesade ja munadega mässata.

    ReplyDelete
  2. Kuidas sa sinki tegid? Kõlab keeruliselt. Meie Indreku ja Ukuga Saaremaal puhkamas ja headparemat söömas. Loeme, vaatame telekat, mängime ja jändame titaga - elu on üsna sarnane sinu omaga. Aint et kolm korda päevas antakse vägevalt süüa ja iga õhtu küsitakse "Millist kooki me täna teeme?" (täna oli jogurtikreemiga rullbiskviit).
    Kahjuks pean sind kurvastama pettumusvalmistava uudisega - ükski klassikaaslane ei olnud 11 aastaga märkimisväärselt paksuks läinud. Kõik olid väga igavalt täpselt sama nägu, mis ennegi. Aga muidu väga tore rahvas. Kohe tekkis tunne, et miks nendega rohkem ei suhtle.
    Pai Clarale ja kõigile sajaviiekümnele tibule ka!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Siin saab poest osta sellist asja nagu julskinka ja see on kohalik traditsiooniline jõulutoit. MA ei teagi, mis sellega enne tehtud on, aga kodus peaks sellele glasuuri peale tegema sinepist ja meest ja millestki krõbisevast ja 15 mint ahjus küpsetama. Glasuuri ma pole viitsinud teha, sink on ilmagi ülimaitsev, soolane ja mahlane.
      Keegi võiks mulle ka tulla süüa tegema. Üksi ei viitsi pingutada ja eriti tüütu on see, et kõik asjad on nii suurtes pakendites. Ostsin paki viinereid ja sõin neid pärast nädal aega (ja ikka ei saanud otsa). Toit ei saa üldse otsa kui Melli pole ja Clarale ei tohi anda.
      Tahaks näha küll klassikaaslasi! Piltidel tundus kõigil nii lõbus olema ja kõik tundusid nii toredad. Äkki peaks proovima vähemalt mingitki osa külla kutsuda kunagi suvel? Meililist nüüd ju olemas...

      Delete
    2. Kõlab nagu väga hea mõte. Lapsevanemad saavad oma väikse lapsepuru kaasa võtma muru peale mängima ja Clarat taga ajama.

      Delete
  3. Ma pidin loomulikult pikali kukkuma kui kuulsin et Clarale anti sinki :D No olgu eks jõulude ajal tuleb andeks anda. Mul Ettiega pidev mure viimasel ajal et ta liiga kõhn saab sama palju süüa kui Uuri ja ikka on liiga kõhn. Nii et saadke palun Clara üleliigsed kilod meile :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Anna Ettiele iga kord tükk juustu kui ta kurva näoga vaatab :) Või saada siia mulle nuumamisele :P Tegelt Clara on minu arust juba täitsa heas vormis, aga ma hoian ikka söötmisega tagasi. Ja 13. jaanuar läheme koertekooli, eks näis mis seal toimub.

      Delete
  4. Hei Elin, Sa võiks feissbukki lingi panna, kui siia midagi uut postitad!! ma alati loen ja vaatan pilte hea meelega, aga koguaeg ei satu siia :D marikoll

    ReplyDelete