Pidu Nigeeria stiilis

Eile kaitses eduliselt oma doktorikraadi üks minu üksusesse kuuluv Nigeeria päritoluga neiu. Selle tähistamiseks oli eile õhtul pidu, kuhu ka mina olin piduliku kutse saanud. Siin tuleb peole umbes nädal varem registreeruda, maksta osavõtutasu (250 SEKi) ning anda teada oma toitumise eripäradest (ehk kas oled taimetoitlane või allergik). See oli mul esimene sedalaadi pidu siin, nii et olin üsna põnevil ja ei teadnud, mida täpselt oodata. Peo algul sain esimese asjana teada, et kombekas on kohale tulla mitte liiga vara. Õige aeg saabumiseks on tund aega peale kutsel märgitud aega. Ja ega seal algul midagi ei toimunudki, sai plasttopsist juua kas alkohoolset või mitte-alkohoolset pooli ning peale närida mingeid kõrsikuid.
Ajapikku ilmus siiski üha rohkem ja rohkem rahvast, paljud toredasti nigeeria rahvarõivastes (mingisugused hõljuvad halatid meestel ja väikesed kirjud mütsikesed, naistel lillemustrilised kleidid ja peas rätid). Lõpuks anti käsk vaadata lauaplaanilt oma koht ning vastavalt istet võtta, kokku oli 8 umbes kümnekohalist lauda. Edasi järgnes laudade kaupa enda nigeeria toiduga varustamine, valikus oli lammast, kala ja kana ning mingisugune mannapuder. Toit oli päris hea ja vürtsikas, olgugi, et jahtunud. Söögi kõrvale sai kuulata kaitsjat ülistavaid huumoriga pikitud kõnesid, mille käigus töö juhendajad andsid üle kingitusi.
Õhtu tipphetkeks oli traditsiooniline näidend, kus parodeeriti üsnagi õnnestunult juhendajaid ning kaitsjat. Näidendi suureks boonuseks oli peaosalisest noormehe väga kena lauluhääl. Esitlusele tulid muudetud sõnadega palad "Lõvikuningast". Kuna kaitstud doktoritöös uuriti aafrika lõvide fekaalidest eraldatud DNA-d, siis olid muidugi valdavad haisu ning fekaalide teemalised naljad.
Õhtu lõpuks oli veel võimalik tantsida rütmika aafrika muusika saatel, kuid ma olin juba liiga väsinud ning suundusin hoopis koju magama.

Korra olen vahepeal ka Claraga koeratrennis käinud. Põhiliselt mäletan sellest seda, et oli kohutavalt külm. Trenn on õues ja tuul väga kõvasti puhus ja olgugi, et miinuskraade oli vast 10 ringis, siis tuulekülma pidi küll mingi üle miinus 20 olema. Sellegipoolest olen kodus harjutanud Claraga neid asju, mis mul meelde jäid. Clara on päris naljakas klikkimisel, teeb näiteks 5 korda väga ilusti ja kiiresti õiget asja. Ja siis ma näen, et tal tuleb mingi naljatuju peale ja ta hakkab igasugu täiesti suvalisi asju tegema vahelduseks. Näiteks esimesed korrad seisab kenasti mati peal nagu pidi ja siis üks hetk läheb toob mulle hoopis mati ja notsu. Vahepeal üks trenn jäi ära, kuna olid liiga halvad teeolud. Homme on meil jälle trenn. Tahakski juba uusi harjutusi saada, vanad on Claral juba selged. Peale selle on Clara üsna selgeks saanud oma uue mänguasja kasutamise, ostsime talle ühe mõttemängu. Sellise: http://www.shop.nina-ottosson.com/all-products/dogtrubble-wood-level-2-3.html Algul ta muidugi proovis seda rohkem lõhkuda, aga nüüd ajab enamasti usinasti ja kiirelt nuppe ninaga õigesse kohta.

Tibud on juba suured

Liiklusummik teel välibaasi. Lehmasid auto ei kõiguta, nemad tegutsevad ikka omas tempos.

Esimene kord on naljakas, aga iga järgmise korraga on järjest tüütum lehmade järgi oodata.