Harjutusi sabale

Elu koos borderiga pole just liiga lihtne, eriti kui samal ajal ka tööl käia. Iga päev peab leidma aega, et koer ära väsitada, muud varianti ei olegi. Kui Clara pole saanud piisavalt füüsilist ja vaimset koormust, siis neid üsnagi ilmseid vihjeid ja borderi ainitist tähelepanu ei jõua just kaua kannatada. Ta hakkab muidugi oma mänguasju tooma ja igal poole toppima ja ise loopima, käib istub kurva näoga ukse juures ja tuleb ja jõllitab ja liputab saba. Ja iga minu liigutuse peale kargab püsti ja on valmis minema. Ühesõnaga, pidev vaimne surve.See kõik ei kõlagi võib-olla nii hirmsalt, aga ilmselt kõik borderi omanikud teavad seda tunnet. Psühhoterrori vältimiseks tuleb ta korralikult ära väsitada, siis ta magab rahulikult mõnda aega.
Enamasti ma käin temaga iga päev pikalt ilma rihmata jalutamas (nii 40 minta kuni 2 tundi) ja samal ajal loobin talle palli või roikaid, et ta ikka joosta ka saaks korralikult. Ja siis kodus hiljem teeme veel kuulekusharjutusi, mängib oma Dog Trubblega või õpib trikke.
Õues tõhusaks jooksutamiseks on mul aja jooksul mitmeid variante tekkinud. Ootan, kui ta läheb minust tükk maad ette ja siis viskan roika endale selja taha. Esiteks ei taha ta siis nii kaugele ette minna ja jälgib mind tähelepanelikult kogu aeg ja teiseks saab ta siis pikema maa joosta. Ja roigas jõuab maha kukkuda, enne kui ta kohale jõuab, ma natu kardan traumasid ja ei taha, et ta roikaid õhust püüaks.
Kui mul mõnikord kiire on (näiteks alati hommikul enne tööle minekut), siis üsna tõhus on kahe palli (või pall ja taldrik) loopimine. Kui ta ühe palliga tuleb, siis käsin tal selle minu juurde jõudes maha visata ja viskan kohe teise palli endale selja taha. Nii saab ta sisuliselt täie hooga edasi-tagasi joosta, ilma vahepealse puhkuseta ja see väsitab kiiremini.
Veel üks asi, mida ma teen, on see, et jätan ta kuhugi ootama. Ise lähen võimalikult kaugele, kust ma teda veel näen ja siis kutsun ta juurde. Saab ka loomake oma käppasid sirutada vähe pikemat maad joostes. Ega ma ju palli eriti kaugele visata ei suuda.

Seal põõsa ees ootab Clara. 

Clara ootab ikka veel põõsa juures

Clara hakkas tulema.

Clara läheneb

Läheneb.

Peaaegu kohal

Leidsime väga suure tamme metsast.

Clara oli kindel, et tamme all urus elab keegi ja proovis seda kedagi välja mängima kutsuda.

Midagi on õhus.

Selliseid jahimehe pukke on terve mets täis, iga 50 meetri tagant. Tundub, et igal ühel on oma. Aeg ajalt istub nendes ka jahimehi. Rootsis on jahindus pisut teisiti reguleeritud kui Eestis, siin nimelt maaomanik rendib jahimeestele oma maad. Küsib, millist hinda tahab ja rendib neile, kellele tahab. Ja otse loomulikult võib maaomanik enda maal ise jahti pidada palju tahab.