Clara kannatused

...ehk kuidas minust sai osakonna avalik vaenlane/loomapiinaja. Eelmisel reedel võtsin Clara tööle kaasa, kuna pidin ka välibaasi minema hiljem. Ülikooli reeglites on kirjas, et hoonetesse sisse pole koeri lubatud võtta ja seetõttu ootas Clara autos nagu tavaliselt. Muide reeglitega on veel keelatud lapsi töö juurde võtta ja töö juures ööbida. Ilm oli jahe (mingi +6) ja poolpilves, seega ma autosse jäänud koera pärast ei muretsenud, eriti et mul oli ainult paari tunni jagu tööd vaja teha.
Linnud hooldatud, hakkasin auto juurde tagasi minema ja käigu pealt vaatasin telefonist oma meile: muude hulgas oli just tulnud ka rootsi keelne kiri ja hetk hiljem tuli ka selle inglise keelne tõlge :
Hi 

Two security guards came right past me and pointed out that there is an Estonia-registered car with a dog in the west parking lot. They were concerned about the sun is on. If anyone knows who the owner might be so please point out that the dog probably might need more and cooler air, according to the said guardian. 

Sincerely 

Autos oli vahepeal ärganud Clara (enamasti ta magab autos), kes ootas jalutama minekut. Mingeid kuumaataki tunnuseid tal ei olnud, autos sees oli soe, aga mitte kuum. Clara isegi ei lõõtsutanud ja juua ta ka ei tahtnud. Seega otsustasin, et mingit probleemi ei ole ja sõitsime Claraga välibaasi jalutama ja sealseid linde hooldama.

Mõne aja pärast vaatasin, et kirju oli juurde tulnud samal teemal:

Hi 

I've received some comments on my mail that I share with you - for example: 
Break the window! 
Should not they call the police right away instead? 
... I would like to say a few words to the idiot ... 
Similar etc ... 

However, I know unfortunately still not  who may be the owner of the car / dog but I hope that someone can continue to monitor "the issue" now that I just have to go home for the weekend. 

Rootsi keelne kiri, minu tõlge:

Kes valvab, kas omanik ilmub välja või mitte?

Kui ei ilmu välja, siis kehtib järgnev:

kui koer tunneb ennast halvasti, tuleb kutsuda politsei. Kui koer tunneb ennast väga halvasti, tuleb aken sisse lüüa.

Ja lõpuks poolteist tundi pärast seda kui me lahkunud olime (rootsi keelne, minu tõlge) :

Käisin parklas vaatamas, seal pole enam ühtegi eesti numbriga autot alles.

Kui ma esmaspäeval tööle ilmusin, sain ma teada, et autos olev koer oli kogu reedese õhtu tohutu arutlusobjekt olnud meie osakonnas. Ja mõned inimesed olevat ikka üsna kurjad olnud. Õnneks oli ka muidugi mõningaid, kes minu eest seisid ja ütlesid, et ma ei ole tegelikult loomapiinaja. Täna kuulsin, et ülemise korruse rahvas olevat ka asja arutanud juba.

Nohh jahh, ega ma ei teagi, mis täpselt kogu sellest asjast arvata. Ise ma ennast väga loomapiinajana ei tunne ja ma väga ei arva, et autos ootamine nüüd koerale nii kohutav piin oleks (eriti, kuna siinsete reeglite kohaselt koeri ülikooli hoonetesse ei lubata). Eks ma pean edaspidi ettevaatlikum olema, tundub, et rootslased suhtuvad sellistesse asjadesse väga fanaatiliselt. Tore muidugi, et nad loomadest hoolivad. Ühe asjaliku nõuande olen ka saanud, panna auto juurde telefoninumber, kuhu loomapäästjad helistada saaks mure korral. 

Palju kannatanud Clara hiljem samal päeval. Tegime eriti pika jalutuskäigu, et tähistada sellega Clara 4. sünnipäeva.