Thursday, May 29, 2014

SK Hörbys

Täna hommikul käisin Claraga Hörbys sõnakuulelikkuse võistlusel. SK mulle nii palju ei meeldi kui agility, aga kuna ma juba trennis käisin, siis tahtsin midagi sellest saada ka. Tundub, et ma olen oma pikkade õpinguaastatega nii ära harjunud, et alati on algul õppimine ja siis eksam, et ma enam teisiti ei tahagi. Tahaks ikka alati saada tagasisidet oma ponnistustele ja mida selgemalt nõrku ja tugevaid külgi välja toov, seda parem. SK on selles mõttes küll hea, pannakse punkte ja saab hindeid. Maksimumpunktid on 200 ja 160-200 punktiga saab siin 1. järgu ja võimaluse suunduda järgmisele  astmele võistlema.
Ma ei tea tõesti, kuidas jälle nii juhtus, et ma natu hiljaks jäin. Ilmselt põhiliselt selletõttu, et ma olen pikki päevi teinud ja uue katsega alustanud. Vana katse jookseb ka veel edasi ja üsna palju on teha kogu aeg.
Ühesõnaga kui ma kohale jõudsin oli juba loositud stardijärjekord. Õnneks olid korraldajad pigem õnnelikud minu väljailmumise üle. Järgmine kord pean proovima sellegipoolest varem kodust startida.
Kohtunik oli sõbralik ja leebe. Võistlust oli vaatama tulnud ka minu SK treener ja paar trennikaaslast olid veel võistlemas. Väga tore oli, et oli tuttavaid, kellega natuke juttu ajada.
Kõrvalkõnni eest saime 6,5 punkti ja kõik oli muidugi minu soperdus. Asi on selles, et ega ma vasakul ja paremal suurt vahet ei tee ja pean alati mõtlema, kumb oli nüüd kumb. Hommikul unise peaga rootsi keelsed vasak ja parem ajasid mind ainult veel rohkem segadusse, pidin kõige pealt mõttes eesti keelde tõlkima ja siis veel mõtlema, et kuhu poole nüüd õieti keerata. Samuti ei saanud ma alati aru, kas pidin tegema ümberpöörd või pööre. Lisaks sellele üritasin võimalikult vähe tõmmelda, mis mul õnnestus vist suurepäraselt, sest lehe peale oli kirjutatud, et kõnnib jäigalt ja käsi ei liigu. Vaatamata minu mitte eriti elegantsele ega ka mitte eriti sujuvale liikumisele püsis usin Clara mul ikkagi kõrval, olles sealjuures küll pisut küsiva näoga ja etteheitva olemisega.
Liikumise pealt lamamise ja seisimise eest saime 8,5 punkti. Mõlema puhul olin ma käskluse andmisel tõmmelnud, mis läks siis kirja topeltkäsklusena. Ehk siis, kõrvalkõnni ajal pean rohkem ja nende harjutuste ajal vähem tõmblema.
Kõigi ülejäänud asjade eest saime maksimumpunktid, kokku 178,5 punkti, esimese järgu ja  12 võistleja seast 3. koha. Auhinnaks saime kaks trofeed, 1 järgu trofee ja 3 koha puust asja. Mina oma sooritusega eriti rahule ei jäänud, aga treener oli väga õnnelik ja ma saan aru, et see 1. järgu trofee on nende arust väga väärtuslik. Treener ütles, et kui koguda kokku 3 esimese järgu trofeed samas võistlusklassis, siis saab endale veel diplomi ka. Ma sain aru, et see diplom on veel eriti väärtuslik asi.

Clara jõllitab kahtlustavalt oma auhindu. Ilmselgelt vahetaks ta need meelsasti vorsti vastu.


2 comments:

  1. Ägedad olete! See vasaku ja parema asi on väga keeruline ka. Mäletan, et kunagi juhilube tehes sai tõsiselt kaalutud käeselgadele V ja P kirjutamist.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ega ma vist järgmiseks korraks kirjutangi höger ja vänster endale käe peale :)

      Delete