Hörby agility ja linnuajud

Löpuks ometi algasid agilitytreeningud ka Hörby koerteklubis. Kuna mul auto endiselt ei tööta, siis kasutasime sinna jöudmiseks omi jalakesi ja bussi. Kuna ma ise käisin päeval linnas ka, sain terve päeva peale maha köndida tubli 12 ja Clara 6 km. Öhtupimeduses jöudsimegi koerteklubi juurde. Hörbys on neil oma hubane majake, kus saab raamatuid laenutada, istuda, lobiseda ja kohvi juua. Samuti oli seal kast, kuhu sai panna koeraasju, mida endal enam vaja pole ja kes tahavad, vöivad vötta. Kuna ma veel klubi liige pole, siis hoidsin madalamat profiili ja ei läinud Clarale kastist uusi mänguasju ja kaelarihmasid vötma.
Agilitytreeningud hakkavad olema mitte seal koerteklubi juures vaid möned kilomeetrid eemal maneezis. Seega algas eilne öhtu agilityvarustuse auto peale laadimisega. Önneks on neil ysna kerged takistused, samas laadijaid jälle oli vähevöitu. Peale minu oli kohal agilitytreener Michael ja veel yks naisterahvas, kelle nime ma ei mäleta muidugi. Neil pidigi vähe agilityhuvilisi olema, maksimaalselt pidi trennis korraga olema 5 inimest. Samas agilitytakistusi on neil peaaegu kaks täiskomplekti. Maneezis sai muidugi jälle takistusi auto pealt maha laadida ning seejärel rada panna. Korralik jöutreening. Maneez on väga suur ja mitte liiva vaid mönusa saepurukattega.
Väga tore yllatus oli mulle muidugi see, mis koerad teistel olid. Clara sai treenida koos toredate, söbralikke border colliede Ghosti ja Boy-ga. Michael pani yles mingi raja ja ytles mulle, et kui liiga raske on, siis ma ei pea numbrite järgi jooksma vaid vöin yksikuid kohti harjutada. Kui me Claraga raja puhtalt ja Clara kiirusega olime läbi teinud tekkis ruumi vaikus. Treeneri ja Boy omaniku näod väljendasid ylimat hämmeldust. Tundub, et meie treener Tartus on teinud väga head tööd ja eestlasi me häbisse ei jätnud :) Ytleme nii, et kui seal oleks olnud agility vöistlus, oleks Clara saanud esikoha, Ghost (treeneri koer) teise ja Boy kolmanda koha. Nii kiiruse kui oskuste poolest. Sellesmötes oli hea vörrelda, et köik koerad on samast töust ning ysna täpselt sama vanad. Clara muidugi on kordades rohkem trenni teinud. Pärast vahetasime treeneriga koeri ja oli näha, et tal Claraga lihtne polnud. Oma koeraga ta jooksis kogu aeg hästi koos, aga Claraga nii ei jöua. Mina jooksin Ghostiga ja oli vähe rahulikum kyll. Peale agility sain treenida ka oma rootsi keelt ja isegi yllatavalt hästi saan hakkama. Ei sönagi inglise keelt ja köik asjad said aetud.
Panen siia pildi Clarast kus ta valmistub agilityks.

Sain ka kätte oma pilootprojekti MRI pildid linnuajust. Ysna hämmastav, topid linnu suurde magnetisse ja saad vaadata, mis tal sees on. Nyyd jääb järgi ainult proovida köigile asjadele öiged nimed panna ning tuvastada vajalikud keskused ajus. Mind huvitavad lauluöppimisega seotud keskused ja nende omavahelised yhendused. Laululindudel on hämmastav omadus suurendada oma ajus asuvaid nägemise ja laulmisega seotud keskusi (suurust ja neuronite hulka) ning nende omavahelisi yhendusi sigimisperioodidel. Varem arvati, et ajud on ysna muutumatud, kuid praegu tuleb välja järjest uusi leide ajude dynaamilisusest. Isegi osad imetajad, nagu näiteks karihiired, muudavad oma aju suurust sigimisperioodidel.
Siin piltide peal suured eriti heledad ymarad asjad on silmad. Hargnev asi on cerebellum ehk väikeaju. Kes veel midagi suudab tuvastada vöib lahkelt teada anda :)
nn pealtvaates

ja kylje pealt