Enne siia kolimist kirjutas majaomanik meile, et tal on täiesti kasvatamatu ning ebasöbralik koer. Olime pisut murelikud enne oma kohtumist selle loomaga ning arutlesime, palju valuraha me saada vöiksime kui ta meid hammustama peaks. Tegelikult on ilmselgelt muidugi rootslaste arusaam täiesti kohutavast ja kasvatamata loomast pisut teine kui eestlastel. Akita nimega Laika osutus rahulikuks mömmikuks, kes inimestesse suhtub neutraalselt. Clara vastu tal olid kyll tugevamad tunded. Enne nende omavahelist kohtumist rääkis majaomanik meile, et Laika läheb igakord väga elevile, kui Clarat öues näeb. Pidavat lillepotid köik akende äärest maha ajama, ilmselt tahab mängida. Tegelikult mängida ta ei tahtnud, pigem Clarat natuke hammustada.
Majaomanik kommenteeris seda niimoodi, et kahjuks ei saanud Laikat väiksena eriti hästi sotsialiseerida. Sotsialiseerida ei saanud teda sellepärast, et juba väikse kutsikana läks ta teistele kallale, teiste kutsikate omanikele see ei sobinud ja nii ei olnudki Laikal söpru.
Kuna Clara on Eestis ja majaomanik opist paranemas olen natuke Laikaga jalutamas käinud. Peab kahjuks tunnistama, et rihmas käitub see koer märksa viisakamalt kui minu loomake, ei mingit tirimist. Ilmselgelt on hoopis minul kohutavalt kasvatamatu koer.
Ma ei saa küll öelda, et Clara kasvatamatu on. Minu üllatuseks ei olnudki ta esimese trennis täiesti segane vaid hoopis töötas väga hästi. Kahe päeva jooksul suutsime treenida 4h ja eile õhtuks tundus mulle, et Clara hakkas väsima:D Nüüd hakkam võistlusi ootama, huvitav kas ta ka võistlustel suudab säilitada mõistliku meele või kas mina seda suudan:P
ReplyDeleteAga ma seda pilti vaadates imestan, kas tõesti tegemist akitaga. Minu kujutluses nad palju suuremad ja lühema karvaga.
Ma seda pole kysinud, kas puhtatöuline akita, äkki on mingi mix. Kuigi nad ise kyll ytlevad selle kohta ameerika akita. Sa muidugi oled neid ilmselt rohkem näitustel näinud, see koer on ysna kammimata. Ilmselt tuleks kammimisega pool karva ära :)Ja ta on ikka ysna suur tegelikult.
ReplyDeleteVäga tore, et Clara hästi töötab. Eks ta vast lähebki stabiilsemaks ka. Vöib-olla möjuski väike paus trennides talle hästi hoopis.
Kas ei pidanudki olema nii, et mingid koeratõud ongi inimeste suhtes tolerantsed ja teisi koeri ei kannata silmaotsastki? Üldiselt vist kehtis see võitluskoerte kohta, aga äkki laieneb ka jahikoertele (kui ma õigesti mäletan, siis aretati akitasid jaapanis karujahti pidama)? Ja kuigi Clara päris karu mõõtu välja ei anna, siis võib juhtuda, et see elukas peab teda seaduslikuks saakloomaks ja tahaks selle õnneks võtta...
ReplyDeletePäris huvitav möte. Akitadel vist on nii, et emased on väga dominantsed ja vöivad vist selliste teiste emastega koos elada ainult, kes alandlikult alistuvad. Saagiinstinkti on neil muidugi omajagu, aga kas nad vöivad teist koera saagiks pidada..Pole vöimatu ilmselt :)
ReplyDelete