Teekond kuningriiki

Laupäeva "varahommikul" tegin Elinaga kiirelt ühepoolse diili, et tema sõidab Ene poolt laevale ja mina Stockholmist meie elamiskohta Lundi lähedal.

Teekonna kõige raskem osa oli laevale jõudmine. Need tallinna teed ja augud raputasid autot ikka päris korralikult. Isegi saun ja kohvi lõunaajal ei aidanud eelmise päeva pralletamist peast välja ravida.

Koeraga laevale minek oli ikka üks paras tsirkus, aga õnneks tuli Karvand sellega paremini toime, kui me kartsime. Nimelt kardab meie elukas paaniliselt lifte ja teatavasti laevad ka kõiguvad/mürisevad päris korralikult. Laeva reeglistik näeb välja, et koer tohib häda teha ainult ühes kindlas liivakastis ühe teki peal ja laevas peab suukorviga käima. Olime peninukki treeninud suukorvi peas hoidma ja seistes/istudes asi toimis. Toimis selles mõttes, et ta oli nõus sellega olema kõrvad ülialandlikult löntis ja silmades tume solvumine meie peale. Nalja hakkas saama, kui oli vaja suukorviga kõndida. Esimesel korral ei läinud vist 1 sekunditki, kui suukorv olu lännu! Teine kord oli selleks vaja teha paar sammu roomates... Edaspidi kõndisime siis oma lõukoeraga ilma suukorvita!

Laevas sõime hommikusöögi, mis oli kusjuures täitsa OK arvestades, et tema eest 10€ taheti. Peamine viga, mis me muidugi tegime oli koera kajutisse jätmine, sest suurem osa hommikusöögi soojast lauast koosnes koerasöögist (viinerid ja kanapallid).

Rootsi teed ja märgistused on väga heal tasemel. Kordagi ei olnud ohtu, et oleks ära eksinud, kuigi me ise seda kartsime. Stockholmist sõitsime oma elukohta umbes 7-8 tunniga. Teepela tegime ühe lõunapausi ja paar väiksemat koerajalutus/kohvipausi. Läbitud maa jäi kuskile 600km kanti. Kohale jõudes oli muidugi selline tunne, et ega kaugemale küll ei oleks viitsinud sõita.

Kohale jõudes majaomanik kutsus meid linna esimest adventi tähistama. Neil pidi olema mingi komme, et käiaks perega väljas ja süüakse vorstikesi. Kõht oli küll päris tühi, aga väsimuse tõttu ikkagi keeldusime lahkest pakkumisest. Sellepeale teatas majaomani, et toob meile midagi siis hommikusöögiks.

Esimene ehmatus majast oli muidugi suur, sest kütma oli seda umbes 1h tagasi hakatud ja ikka päris jahe oli. Uhkelt oli muidugi kraadiklaas radiaatori peale pandud, mis näitas +26C. Teine mingi aparaat, mis oli akna laual näitas +10. Hiljem tuligi majaomanik tagasi ja tõi meile põhimõtteliselt kotitäie sööki (piim, mahl, jogurt, sai, juust, või).